Kuidas Sinitihane ja Meha poes käisid

Sinitihane ja Meha käisid täna poes. Kuna nad tahtsid Meha lemmikriisi osta, siis otsustati, et minnakse LIDLisse, ehkki sinna on 15 minuti tee ja pärast tuleb veel poekottidega mäest üles ka ronida. (Pennysse oleks 5 minuti tee ja lauskmaa.)

Sinitihane tuli ühest suunast (töölt), Meha tuli teisest suunast (kodust). Poe juures saadi kokku. Enne seda käis Sinitihane veel suurest ostukeskusest ka läbi, sest tal oli jube isu hästi aedviljarikka risotto järele ja siis ta käis sealt põnevat gemüüset ostmas. Mehale ostis täisteraküpsiseid ka.

LIDLis võtsid Sinitihane ja Meha targu käru. Ja käru muudkui täitus. Sinitihane natuke muretses, et kuhu me need ostud kõik paneme, sest ta kandekott oli juba gemüüset ja küpsiseid täis, aga näe, ikka juustu on veel vaja ja toda jahu ja banaanid on nii odavad ja suhkur vist hakkab otsa saama jne. Meha siis lohutas, et tal ju suur seljakott ja küllap siis kassast võtab veel ühe uue kandekoti ka.

Kassas läks siis suureks laadimiseks ja lastimiseks ja kui siis kaubad läbipiiksutatud ning makstud ja hakati asju kotti toppima, meenus, et see lisakott jäi nüüd küll ostmata. Sinitihane läks aga uuesti viisakalt sappa, mis oli vahepeal täitsa pikaks veninud. Sinitihase tungivatest pilkudest hoolimata ei kutsunud kassapidaja teist kassapidajat kasseerima ka mitte. Sinitihane seisis. Pärast seda kui üks noorpere oli oma kuhjaga täis käru sisu lindile laadinud ja siis jälle kärusse kuhjanud, sai siis Sinitihane ka löögile ja lahkus kassast uue poevõrgu omanikuna.

Järgnes üsna rahulik jalutuskäik kodu poole. Kottidega koormatult ja ülesmäge. Raske oli, aga kohale saadi.

Kodus hakkas Meha kohe süüa tegema. Paari minuti jooksul oli selge, et ostmata oli jäänud  ei miski muu kui riis.