Rõdupäevik

2012

Reede, 27.04.2012

Täna panin vahepeal leos olnud keskpäevalilleseemnetest kasvanud idud pisikestesse potikestesse. Homsest pidavat soojaks minema, eks siis saab nad juba ka ööseks õue jätta, ja häda korral siiski ka tuppa tuua.

Ja rippuvasse lillepotti külvasin eelmistest aastatest üle jäänud rukkililleseemned.

Eelmisel nädalavahetusel jäid fotod siiski tegemata. Tänaseks on metsmaasikad minu arust juba lopsakamaks läinud. Ümberistutamine neile seega meeldis.

*

Aedmaasikad näevad hetkel sellised välja:

*

Ja karikakrad sellised:

Reede, 20.04.2012

Eile tõin aianduskeskusest suure savipoti ja uut mulda (bio, tomatite ja aedvilja jaoks) ning istutasin metsmaasikad ümber.

Täna puhastasin rõdukastid samblast (Jep, see paistab siin kõige paremini edenevat) ja külvasin talve keldris üleelanud karikakardega ühte kasti tilli. Talve õues üleelanud 4 aedmaasikataime istutasin ühte rõdukasti ümber. Ülejäänud kahte kasti panen keskpäevalilled. (Seemned panin juba likku.) Kuna mul see taimede-üle-talve-pidamine just hästi ei õnnestu, siis otsustasin tulevikus rõdukastides kasvatada peamiselt üheaastaseid madalaid lilli nagu siin ülejäänud elanikkond teeb. No ja, kuna keskpäevalilled on mulle lapsest saati väga meeldinud, siis lasen aga käia.

Tillist ei raatsi siiski päriselt loobuda, sest seda on nii mõnus talvel sügavkülmast võtta. No ja kasvab ta ju ka mul siin mühinal. Sel suvel tahaks kaks lõikust saada. Noh, et keset suve külvaks uue laari.

Homme teen maasikatest pilti ka, et saaks hiljem võrrelda, kui kiiresti kosuvad. Hetkel näevad vaesekesed üsna tagasihoidlikud välja. Aedmaasikad jätsin talveks välja, sest ma tegelikult ei kavatsenud neid enam edasi pidada, sest eelmise aasta saak oli niru ja haiged näisid nad ka olevat. Aga nüüd ikka ei raatsi älja visata. No ja metsmaasikas jäi keldris kuivale. Ma omast arust passisin peale, aga ikka jäi kuivale. Paberitööosakonnajuhataja jutustas, et tema oma juba õitseb. Oh, ma olen ikka äpu! No ei ole rohelisi sõrmi, ei ole!

Laupäev, 19.03.2011
Hooaeg avatud!

Maasikad kolisid rõdule! Päeval on meil enamasti 10 kraadi piiris. Ööd pole enam nullist madalamale laskunud. Karikakrad jätan esialgu keldrisse, aga maasikatele ei tohiks veidi ootamatut külma ju suurt kahju tekitada. Lehed on neil peaaegu kõik pruunid. Mõnel on üks väike lehepojuke tulemas. Loodetavasti nüüd päikese ja soojaga tuleb neisse korralik elu sisse.

Muide, paari taime varsi katavad valged mumifitseerinud lehetäid.

Karikakardes näib veidi rohkem elu olevat. Samas näevad nood siiski väga röötsakad välja. Ma, udupea, unustasin neid talvel chekkamas käia ja nad jäid vist veidi kuivale.😳 Ausalt öeldes kohe kahju on neist. Loodan nende visadusele.

Esmaspäev, 30.08.2010

Rosana läheb teisele ringile. Igavene visa võitleja teine!

Kolmapäev, 04.08.2010

Rosana on nüüd juba paar marja andnud. Vesised, ei ole head. Ja kui oodata, et päris-päris küpseks saavad, siis ei muutu nad mitte läikivaks-lõhnavaks-tumepunaseks, vaid tuhmiks-närtsivaks-tumepunaseks.

Ühesõnaga: seda sorti ma ei soovita. Toredad õied ja rohkelt marju, aga kuna nood ei ole eriti nauditavad, siis on see parimal juhul ilumaasikas.
_______________

Pühapäev, 18.07.2010

Olen viimasel ajal natuke laisk olnud ja maasikavärgi dokumenteerimise ripakile jätnud.
Samas pole nagu väga millegagi kekutada olnud ka. Viimased maasikad olid väga väikesed, vaid suure metsmaasika suurused. Küll väga head ja magusad, aga kahega juhtus mul nii, et nad küpsesid üle ja kahele tekkisid imelikud söömisjäljed. Tenäoliselt nokajäljed, sest kust see tigu ehk nälkjas mu rõdule sai. Samas ei mahu mulle pähe, kuidas see lind seda üle serva alla rippuvat maasikat ikkagi nokkima sai, aga no mida mina lindude nupukusest ja osavusest tean. Igatahes oli see siis viisakas lind, et ainult kahte maasikat nokkis.
Sellised need viimased olid:

Tähelepanelik lugeja mäletab kindlasti ka minu Rosanat, kes alles hiljuti õitses. Seega ei olnud need siiski päris viimased maasikad.
Rosana esimene vili oli väärarenguga (kui see õis õitses, siis ma veel ei teadnud, et pean mesilast mängima).

Näeb suht ebaisuäratav välja, natuke ma tema ilusamalt küljelt proovisin. Vesisevõitu. Võib-olla oli liiga vara teist noppida, võib-olla oli vesisus väärarengu süü, võib-olla Rosana ongi vesine. Elame näeme.

Rosana  järgmine mari on taas väärarenguga. Ülejäänud on hilisematest õitest ja näevad täitsa head välja.

Oh, ja küll till sirgub kenasti! Kole on aga, et ma unustan söögitegemise ajal ära, et mul omad tillid rõdul rohetamas.
_________________

Kolmapäev, 30.06.2010

Mul on kauaoodatud külaline rõdul. LEPATRIINU!!! Eile õhtul avastasin. Aga et oli juba kerge videvik ja ta sättis just tudile, siis jäi pilt tegemata.
Täna sain ta filmile. Ei paista just väga suure isuga olevat.

__________________

Teisipäev, 29.06.2010

Täna sõime maasikad Number Üheksa ja Kümme. Üheksa oli üleküpsenud ja mitte just eriline nauding. Kümme oli üsna suur, lõhnas võrratult ja maitses sama imeliselt.
______________

Pühapäev, 27.06.2010

Täna noppisin maasikad Number Seitse ja Kaheksa. Väikesed olid, aga oi kui maitsvad! Täitsa oma koduaia maasikate maitsega!

Ja Rosana õitseb, mis mühiseb! Käin seal iga päev hambaharjaga mesilast mängimas.

_______________

Teisipäev, 22.06.2010

Täna noppisin maasika Number Neli. Ta lõhnas imeliselt, tugevamini kui ükski eelnevatest. Kuidagi ununes pilt tegemata. Ulatasin siis maasika mehele, tagamõttega, et ta hammustab pool ära ja annab teise poole mulle. Mees pistis naudinguga terve maasika suhu ja väitis, et nii magusat maasikat ei ole meil veel olnud. Ei omade ega ostetute hulgas. Minu pikka nägu nähes hakkas tal muidugi häbi, aga no tema tunnustus kaalus mu väikese pettumuse üle!
_________________

Esmaspäev, 21.06.2010
Et lähipäeviks vihma ei luba, siis sai täna rõdul kastetud. No ja siis tekkis muidugi taas veetilkade pildistamise isu.

_______________

Laupäev, 19.06.2010

Täna siis sõime kolm järgmist maasikat. Nr. 2, nr. 5 ja nr. 6. Nr. Nelja jätsin veel rippuma.

Ei olnud eriti suured ja oleks võinud magusamad olla. Turult ostsin samal päeval ka ja maitse oli peaaegu sama.
_______________

Neljapäev, 17.06.2010

Täna siis sõime esimesed kaks maasikat. Number Ühe ja Kolme.

Number Kolm tundus veidi magusam.
Mehe arvates üldse ei olnud paremad kui poe/turu omad. Minu arust olid küll. Aga mitte väga palju.

Lepatriinu vastas mu julmale kidnäppingule julma otsekohesusega – lasi lihtsalt jalga! Ju mu lehetäide rohkus siis ei teinud mu eilset jõhkrust tasa ja ta oli ikka veel solvunud. Ütles ühe tuntud kodaniku sõnadega, et me ei söö mitte tibakestki teie poolt pakutavat toitu, ei maga mitte silmatäitki teie poolt pakutavat und ja igatahes ööbime väljas! Ja kadus.
Ei tea kui suur on lootus, et ta läks lihtsalt suguseltsi söömaajale kutsuma?
Jätkan siis oma hambaharja-rituaali.

Täna kastsin muide üle hulga aja ja siis sai ka muidugi taas pilte teha:

_________________

Kolmapäev, 16.06.2010

Nüüd on probleem! Ma ei raatsi maasikaid noppida!
On ju ennegi kuuldud, et lammas või vasikas saavad nii armaks, et ei raatsi teist mitte lihuniku juurde saata, aga et selline asi ka maasikatega juhtub…
Tegelikult on probleem vist ikka selles, et ma ei tihka veel noppida, sest kahtlus on, et äkki ei ole veel päris valmis ja kui ma veel ühe päeva seista laseks, siis äkki maitseks veel paremini. Täitsa dilemma kohe.
Tänase karjaloenduse tulemused:
Meie vana tuttav maasikas nr. 1 näeb hetkel selline välja:
Ta on täiuslikult punane ja ka lõhna poolest valmis. Äkki siis ikkagi nopiks täna…

Maasikas nr. 2 on see teine eelnevatel piltidel näidatu:

Pildil koos maasikaga nr. 4. Mõlemad peaaegu valmis. Nr. 4 startis kuidagi väga äkiliselt. Tema ongi muide üks neist väiksematest, mis enam ei kasva vaid läheb kohe punaseks.
Ja see on maasikas nr. 3, tuttav juba eelmise postituse viimaselt pildilt. Tänaseks oli too vars ülekoormatud ja murdumas. Tegin teisele siis tugiseadeldise:

Maasikas nr. 5 on sama probleemi ees. Seega ka temale tugi:

Ja see on maasikas nr. 6:

Muud maasikahakatised on veel väga rohelised. Neid ma lugenud ei ole.
See sort, mis nüüd esimese saagi annab on see Symphony. Senga Senganad on veel väga rohelised ja väikesed. Taimed ka kuidagi kidurad. Ja too kolmas sort Rosana ju alles õitses roosade õitega (selliseid pole ma veel oma elus näinud). Seal läheb veel aega.

HILJEM:

Ja nüüd me käisime jalutamas ja ma leidsin ühest nõgesepuhmast lepatriinu!!! Kahe taskurätiku abil sain ta nii kätte, et kohe mitte tibagi ei saanud kõrvetada!
Kui koju jõudsime, viisin ta kohe rõdule ja panin ühe taime peale. Ma kohe aimasin, et ta tahab lendu minna ja sellepärast katsin taime veel selle CD-karbi kaanega, millega ma tavaliselt ämblikke püüan. Nagu kardetud ronis Triinu kohe taimelatva ja jäi sinna pettunult kükitama. Siis ronis aga madalamale tagasi ja sebis veidi ühe lehe all ja siis kadus ära. Mina ei tea, kuhu ta end peitis ja kas tal on uneaeg või leidis ta midagi eriti maitsvat. Käisin mitu korda vaatamas – kadunud. No päike ka just loojus, ehk läks tõesti ära magama. Vaatame, mis tast homme kuulda.

________________

Esmaspäev, 14.06.2010

Minu arust saab homme esimese(d) maasika(d).
Täna oli hästi päikesepaisteline ilm ja need eilsed kaks punetavat maasikat näevad nüüd sellised välja:

Tal ikka tipus on veel veidi valget.

Alumine külg on päris valge.
Ja siis on meil veel selline maasik:

_____________________

Pühapäev, 13.06.2010

Kaks maasikat punetavad.
Neist üks kohe silmatorkavalt.

Teine vaid kergelt.

Ja muud uudist veel nii palju, et eile tulid mu esmaspäeval tellitud karikakraseemned ja täna sai see Chrysanthemum leucanthemum siis ka külvatud. Eile ei külvanud, sest külm ja vilu ilm oli.
Panin nad siis rukkililledega ühte. Taas Tootsi peenar.
Ideaal oleks, kui nad ühel ajal idaneksid ja ühel sammul kasvaksid-õitseksid, aga see on vaid lootus. Mul pole aimugi, kumb neist käbedam on. Kõrguselt peaksid mõlemad enam-vähem samad olema.
______________

Neljapäev, 10.06.2010

Mul on kutsumata külalised!
Täna avastasin.
Mu armsad maasikataimed on ohus.
Esialgu avastasin nood tegelased – vist lehetäid – ainult ühel taimel, aga no kaua siis läheb kuni nad igale poole jõuavad?
No kurb on.
Ja mure on.

Isegi pildile sain nad, sunnikud. Ei tea, kas see õis on nende süü tõttu ära kuivanud? Üks maasikas vähem.

Et lepatriinud lehetäisid söövad, seda ma teadsin juba ammu (tänu mingile lasteraamatule), aga et ka ämblikud… Just täna lasin mehel selle visa võrgukuduja, kellest siin kirjutatud sai, rõdult alla kukutada. Kas ma nüüd siis lähen teda rohu sisse otsima? Lepatriinusid pole ka ammu kohanud.

Mida teha?
Teab keegi?
_____________

Laupäev, 05.06.2010

Veidi rõduemotsioone:

________________

Esmaspäev, 31.05.2010

Tobedate tööaegadega ja autot mitteomavana oli see maasikatevärk ikka tükk tegemist. Vahepeal tekkis juba kerge lootusetus ja paanika, et jään hilja peale oma aiatöödega. No eks ta tõsi ole, aga vähemalt maikuu raames sai tehtud. No ja suvi on siin pikem kui Eestis, seega ikka loodan, et asja saab.

Eelmisel nädalal siis käisin ühel päeval enne tööd aianduskeskuses ja tõin oma mammutaimed ära. Ausalt öeldes keerasin seal pisut segi, sest tulin tagasi 14 taimega ja seda kolme rõdukasti ja ühe rippuja jaoks. No aga kui ma olin endale kümnese karbi Symphonyt välja valinud ja siis Senga Sengana avastasin ja mingisuguse Rosana, mis erines teistest rohke lehestiku poolest, siis ma ikka pidin kõike proovima. Minu õnn, et roni-maasikatest olid veel vaid väga nirud eksemplarid järele jäänud. Muidu oleks neid ka veel võtnud.
Täna siis aitas üks hea sõbrants mul autoga mulla (täitsa bio värk ja Namiibia pingviinide kaka on ka sees!) ka koju tarida ja istutamine võis alata. Ja millised imelised kindad ma endale selleks puhuks ostsin!
Aga ei läinudki vaja. Toimetasin hoopis kummikinastes.
Vana muld sai aeda kallatud, siis uus sisse ja maasikad samuti. Ma pole võrreldes muude pereliikmetega üldse mingi rohenäpp, aga oi, kuidas ma seda täna nautisin!
No aga mis ma siin tühja heietan. Lasen piltidel enese eest kõnelda.

Ja ühte kasti külvasin siis veel rukkililli ja maasikate vahele panin paar tilliseemet. Eks näis, mis neist saab. Kaalun ühe lillekasti juurdeostmist. Saaks rohkem rukkililli ja äkki paneks midagi veel. Aga rukkikaid võiks aeda ka külvata. See on meil siin täiesti metsistumas, kuna majaomanik selle hooldajale enam ei maksa. Nagu mingi ei-kellegi-maa. Vaat kui äkki adopteerin…

Ja kui keegi tahab liikuvat pilti näha ja linnulaulu kuulata, siis palun.
Video lõpus on näha ka meie (vist) draakonipuud, mille meile kunagi ülikooliühikas pärandas koju tagasi koliv soomlanna ja mis meiega truult on kolm korda kolinud. Ja nüüd hakkas siin korteris kiduma. Ja me otsustasime ta aeda istutada ja selle käigus ma leidsin kidumise põhjuse: täitsa ülekastetud. Me vist mõlemad kastame teda. No ma ei tea, kuidas talle seal aias meeldib, aga sinna ta praegu kolis.
Ja siis näeb seal video lõpus veel ka sõnajalaõit. :)  Ja ometi pole veel jaanipäev!

_____________

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s