Šokolaadimuffinid – ettevaatust rammus!

Mehele tulid täna külalised. Kolm sõpra. Kohe ametlikule õhtusöögile. Nood sõbrad aitasid  meid toona remondiga ja see oli nüüd nagu hilinenud tänusöömaaeg.

Tahedad toidud olid mehe rida. Ma assisteerisin.
Magusa poole eest hoolitsesin mina.

Et meitel on siin ikka veel see (liigse) magususe teema aktuaalne, siis tegin kahte sorti maiust. Mehele tema lemmik-kookosekoogi, hästi vähese suhkruga ja siis muu rahva jaoks tõeliselt šokolaadised šokolaadimuffinid.

Retsept siit.

Aga no ei saa ju ikka niisama teha. Peab ju muutma. No ja kuna me hiljuti avastasime, et meie lemmik-muffinid (Maroko pagariärist) on jube rasvased (mees pani muffinikoti oma seljakotti ja siis muud kraami peale ja oi, kui rasvane see muffinikott siis pärast seda muljumist oli. Öäk!), siis ma esmalt kohe vähendasin või kogust. Originaalis 150 g, ma panin mingi 50 g. Samas piima asendasin ühe oma vana retsepti eeskujul koorega.

Siin siis minu versioon:

50-60 g võid
90 g suhkrut
200 g jahu
25 g kakaopulbrit (seda tumedat)
1 TL küpsetuspulbrit
1 TL soodat
2 muna
umbes 100 ml rõõska koort
näpuotsatäis soola
60 g piimašokolaadi (tükkideks hakitult)
(mõru šokolaadiga vist tegelikult tuleb veel parem)

Või sulatasin, lisasin suhkru ja vahustasin segasin puulusikaga ühtlaseks. Lisasin edasi vahustades segades ükshaaval munad ja seejärel rõõsa koore.

Jahu segasin küpsetuspulbri, soola ja kakaopulbriga ning lisasin liigset segamist vältides  kiiresti taignasse. Vahepeal panin šokolaaditükid ka sisse. Ja kui liiga paksuks hakkas minema siis panin veel sutsu koort (sellepärast ma täpset kogust ei teagi).

Siis tuli see ebameeldiv osa – taigna vormi ladumine – paras mökerdamine. Ahi oli samal ajal juba 180 kraadi peal küdemas ja siis küpsetasin muffineid 25 minutit.

Ühe juba proovisin. Mmmmm… Väga šokolaadine! Tõeline ahvatlus! Oht figuurile! (Ma olen maist saati muide peaaegu 6 kilo alla saanud. Nüüd võtan kõik kuhjaga tagasi, kui neid muffineid regulaarselt tegema hakkan ja kõik 12 üksi ära söön, sest mehe jaoks on nad kindlasti liiga magusad.)

Pilti hetkel ei ole. Kui nad mul seal kenasti taldrikul ilutsesid, ei olnud aega teha. Ja nüüd on nad poiste juures elutoas. Jah-jah, nondel on täitsa meesteõhtu. Ei viitsi mina neid seal segada. Ja neil kuuldub hästi lõbus olevat. Loodetavasti jätavad nad ühe muffini mulle.

VEIDI HILJEM: Saingi oma muffini. Siin ta on:

Ülejäänud olid suuremad.

Ja siin muffini siseelu:

Kusjuures, mehele ka maitsesid. Hoolimata magususest, aga tänu sellele, et nad ei mõju rasvaselt, aga võib-olla ka rohke kakao tõttu.

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
Rubriigid: Küpsetamine, Retseptid. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

14 Responses to Šokolaadimuffinid – ettevaatust rammus!

  1. Katrin ütles:

    Kahjuks on mul kõik need koostisained ka olemas 😀 Väääga ahvatlev!

  2. Sant ütles:

    Oehh, kui ma seda “siit” lehekülge vaatasin, siis.. no mina kui üldiselt magusa mittesööja tundsin, kuidas ahvatlus kasvas ja muffinite lõhn ninna tungis !

  3. Diana ütles:

    Juhhuuu! leidsin! 🙂
    Teen need muffinid kindlasti, tänan retsepti eest. 🙂

  4. Sinitihane ütles:

    Mind ka ikka veel ahvatlevad! Ma arvan, et teen laupäeval veel ühe laari.

  5. Maarit ütles:

    Šokolaadimuffinind on ühed ütlemata head asjad 🙂
    Aga ma laisk inimene pole siiamaani neid retsepti järgi viitsinud teha – abiks on olnud Vilma šokolaadimuffinite pulber, millele ma lisaks hakin sisse tahvli mõrudat šokolaadi. Ikka selleks, et oleks korralikult šokolaadine 🙂
    Aga ehk peaks selle maitsva retsepti ikka ära proovima… 😛
    (kirutas lootusetu šokohoolik)

  6. Sinitihane ütles:

    Soh, neid muffineid olen nüüd küpsetanud juba 3 korda. Teisel korral panin 30 g kakaod ja kasutasin mõru šokolaadi. Tõelised “meestemuffinid” tulid, st. kui eeldada, et meestele meeldib mõru šokolaad.

    Ja uurisin ka natuke muffinite kohta üldselt, et kas taignat tuleks ikka mikserdada või hoopis lusikaga segada ja sain teada, et õigete ameerikamaa muffinite puhul ei tohi mikserdada vaid tuleb (puu)lusikaga võimalikult vähe segada. Mõned jätvat isegi nii segamata, et väiksed jahutükid veel taignas, aga ma seda ei riski teha, taigna väherasvasuse tõttu. Igatahes saavad lusikaga segatud taignast õhulisemad muffinid. Augud on suuremad ja ebakorrapärasemad. Just nii nagu ma tahtsin.

  7. Maarit ütles:

    Muffinite puhul kehtib jah see reegel, et mida vähem segamist, seda parem… ja ettevatlikult õrnalt segada.
    Mind ennast ajab praegu naerma, et mul kodus kaks muffinite retsepti raamatut ja ma arvan, et vist kahte retsepti sealt katsetanud (soolaseid) – ülejäänud mitu-mitu-kümmend korda teinudki vaid neid šokolaadimuffineid 🙂

  8. Pingback: 2010 in review | Sinitihane sai õmblusmasina

  9. Pingback: Uus muffiniretsept | Sinitihane sai õmblusmasina

Leave a reply to Maarit Tühista vastus