Sinitihane küpsetab kringlit

Kõik sai alguse sellest, et Sinitihase ema kiitis oma uut pärmitaigna retsepti. No kohe nii head rosinasaia pidi sellest saama, et kaob teine nagu tilk vett kuumale kivile. Lasi siis Sinitihane endale retsepti saata ja jäi järgmist nädalavahetust ootama.

See saabus Sinitihase jaoks eelmisel reedel. No ja kuna ei Sinitihasele ega Mehale ei meeldi rosinad (me põhimõtteliselt umbusaldame krimpsukuivanud puuvilju), siis tuli nuputada, kuidas teha nii, et sai liiga igav ei saaks. Siis meenus Sinitihasele imeline aastatetagune ema-küpsetatud-isetehtud-sukaadiga-kringel ja Sinitihane asus uurima, mis imeloom see sukaad nüüd oligi. Hm, selgus, et hunnik tööd teisega. Sinitihane on aga laisk hõivatud naesterahvas, kel pole aega sellise asjaga jännata. Vaatas siis poes apelsinimoosi järele. Leidis tavalise apelsinimoosi kõrval sellise asja nagu “Bittere Orangen Marmelade nach englischem Originalrezept” ja ignoreeris hoiatussignaale, mida aju talle sõna BITTER (mõru) peale saatis, ning ostis selle toote sukaadi aseaineks. Kodus lusikaotsaga proovides imestas Sinitihane tõsiselt, kuidas küll seda moosi tarbitakse (täista mõru, noh), aga söandas siiski taignale kaks lusikatäit lisada. (Apelsinikoorte ribad on sees ja puha.)

Kringlitaigen sai vägev. Vaatas siis Sinitihane siit ja sealt, kuidas kringlit täpsemalt tehakse (kõige rohkem kasu oli sellest postitusest siin) ja asus punuma. Täitsa asine sai. Pani siis valmis kringli kergelt leigeks lastud ahju kerkima ja pidi end istuli imestama kui 40 minutit hiljem avastas, et terve ahi on kringlit täis. Hakkas juba vaikselt nuputama, kes need 12 inimest on, kes tuleb külla kutsuda, et nad Mehaga kahekesi sellise hulga kringliga jänni ei jääks, aga kui ahjusoe mürakas lõpuks laual maandus, polnud hirmugi, et siin midagi vanaks hakkab minema. Hää oli!

Sinitihase arvates sai veidi liiga vähe soola ja suhkrut, aga Meha arvates just parajalt. Ainult, et neid va mõruapelsini tükikesi pidi küll noaotsaga mööda kringlit taga ajama, nagu Joosep Toots rosinaid.

Tjah, Sinitihase suureks ehmatuseks sai kogu see ahjutäis kringlit kolme päevaga otsa ja Meha uuris, et millal siis järgmine tehakse. Järgmisel vabal päeval, kõlas Sinitihase lubadus. See oli siis eile ja seekord uhas Sinitihane taignasse veidi rohkem soola ja koguni 5 supilusikatäit mõru-apelsini-moosi, aga ikka sai seda viimast liiga vähe. Tjah, järgmisel korrals siis 7 lusikatäit? Kuhjaga? Poes oli veel mingi teise firma mõrumoosi-versioon ka, äkki tolles on rohkem tükikesi, peab proovima.

No ja, et väärt retsept ikka kenasti talletatud saaks, siis siit ta tuleb. Paraku taaskord ilma allikat nimetamata, sest maitea, kust emme selle sai.

Ained:
600 gr jahu
(mul läheb raudselt rohkem, vist sellepärast, et ma kasutan 250-ml klaasi piima mõõtmiseks, äkki on 200-milliliitrilist mõeldud?)
100 g võid
100 g suhkrut (magusasõbrad panevad tunduvalt rohkem)
2 muna
25 g pärmi või 11 g kuivpärmi
2 kl piima
1 kuhjaga tl soola
5-7 sl mõru-apelsini-moosi

Täidiseks veidi kaneeli ja pruuni suhkrut ning ca 50 g võid

Pärm segada poole koguse sooja piimaga, lisada 2 tl suhkrut ja 200-300 g jahu, kuni tekib paksema pannkoogitaina taoline segu. Lasta kerkida. (Mina lasen ikka paar tundi, et eeltaignasse tekiksid mullid.)

Lisada suhkur, sool, munad, apelsinimoos ja soe piim ning ettevaatlikult ülejäänud jahu, kuni tekib sitke tainas. Seejärel lisada sulatatud või. Tainas laseb selle peale kohe käte ja kausi küljest lahti. (Ma pean ütlema, et see on küll kõige rasvasem pärmitainas, mida minu käed on puutunud, no aga eks tulemus ju selle va või pärast nii hea ongi. Meenutagem taaskord Julia Child’i ütlust, et võid ei saa kunagi olla liiga palju.) Lasta kerkida umbes kolmveerand tundi või rohkem, kuni kogus on suurenenud kahekordseks. (Minul vajab see tainas kerkimiseks igatahes kõvasti üle tunni. Just nende kerkimiste pärast ongi selleks küpsetamiseks vaja vaba päeva.)

Tjah, ja siis ma rullin, täidan, põimin, punun nagu eelnimetet blogis õpetatud ja lasen valmiskringlil siis plaadil leiges ahjus veel ca 40 minutit kerkida. No ja kui teda on siis jälle minu suureks ehmatuseks terve ahi täis, siis ma võtan ta välja ja panen ahju 180 kraadi peale kütte. Määrin kringli munakollasega ja lükkan 20 minutiks ahju keskmisele siinile.  Ja siis veel 10 minutiks alumisele siinile. Ja kui välja võtan, pinseldan veega, katan rätikuga ja siis tegelikult võibki sööma hakata. (Glasuuri ei ole teinud, meil ju Meha ei taha nii magusat kraami.) Eriti hea maitseb kringel muidugi klaasi külma piima juurde ja seda just soojalt, kui kringliviilule määrida tiba võid.

Tjah, sellega olen ma siis edukalt alustanud kampaaniat “Rannahooajaks XXL-vormi!” ja lisada jääb veel vaid “Head isu!”

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Küpsetamine. Bookmark the permalink.

Sinitihane küpsetab kringlit on saanud 4 vastust

  1. Elina ütles:

    Peab kindlasti proovima (niipajukest ma suudangi läbi vesise suu selle hõrgutise peale öelda) !

  2. R ütles:

    Ooo, Sinitihane, see on küll esmaklassiline meistriteos! Juba need fotod ajavad suu vett jooksma ja rannahooaja unustama🙂 Lõhna ja maitset tundes võiks vabalt ka rannahooaja vahele jätta ;)) Aitäh retsepti jagamast!

  3. Lillekem ütles:

    Polegi ammu ise kringlit küpsetanud ja nüüd tekitasid kohe tahtmise ise ka järele teha.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s