Kaks viimast puhkusepäeva…

… ja ma võtsin ette sellise riskantse ettevõtmise nagu seda on õmblemine!

Õeraasuke on taas tagasi Eestimaa pinnal. Nii tore oli temaga. Lähiajal blogin ka ühest põnevast vaatamisväärsusest, mida külastasime.

No ja et nüüd õekese lahkumisest tekkinud tühjust korvata, otsisin lagedale juba märtsis ostetud tumehalli velvetkanga ja sellest peab nüüd saama mu lemmik-teksaseeliku velvetkoopia. Ja et ma ei ole enam-vähem 100 aastat õmmelnud, siis ma olen tegelikult päris pabinas, et lõikan kusagil midagi liiga palju ära ja siis on riie raisus. 😯

Õnneks leidsin ühest Burdast sarnase seeliku lõike, vaid alaosa tuleb kohandada. Veetsin siin just peaaegu 4 tundi lõigete võtmisega. Algaja asi, noh.

Ok, ma lähen nüüd lõikama. Wish me luck! 😉

Advertisements

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
Rubriigid: Õmblemine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s