Kaks viimast puhkusepäeva…

… ja ma võtsin ette sellise riskantse ettevõtmise nagu seda on õmblemine!

Õeraasuke on taas tagasi Eestimaa pinnal. Nii tore oli temaga. Lähiajal blogin ka ühest põnevast vaatamisväärsusest, mida külastasime.

No ja et nüüd õekese lahkumisest tekkinud tühjust korvata, otsisin lagedale juba märtsis ostetud tumehalli velvetkanga ja sellest peab nüüd saama mu lemmik-teksaseeliku velvetkoopia. Ja et ma ei ole enam-vähem 100 aastat õmmelnud, siis ma olen tegelikult päris pabinas, et lõikan kusagil midagi liiga palju ära ja siis on riie raisus.😯

Õnneks leidsin ühest Burdast sarnase seeliku lõike, vaid alaosa tuleb kohandada. Veetsin siin just peaaegu 4 tundi lõigete võtmisega. Algaja asi, noh.

Ok, ma lähen nüüd lõikama. Wish me luck!😉

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Õmblemine. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s