Brutaalset

Kaks pajatust sel teemal:

Käisin eile ühe ehituspoe juurde kuuluvas aianduskeskuses maasikataimi ostmas. Mul nimelt juhtus sel talvel selline lugu, et ma unustasin oma keldrisse deponeeritud rõdukaste niisutamas käia ja nii läksid paraku eelmise aasta maasikataimed hingusele.
😦 Sinitihane=Taimetapja😦
Tütartaimed elasid talve siiski üle, aga et nood sel aastal veel eriti kandma ei hakka ja tühikud kastis haigutavad, siis otsustasin lisa tuua.

Samast poest ostsin eelmiselgi aastal, juba siis jättis sealne taimehooldus mulle halva mulje, aga sel aastal oli vaatepilt masendav. Taimed hooletult riiulitesse visatud. Segamini. Halb kvaliteet. Nii ülekastetud, et koguni mingid konnakapsad juba pottides arenemas. Mullas imelikud kivikesed(?). Ja taimed näivad ebaloomulikult ajatatud: ise tillukesed, aga juba maasikad küljes.

Hulk aega seisin seal riiulite vahel ja mitte käsi ei tõusnud taimi valima. Osalt ju peaks nende taimede päästmise nimel ostma (eriti minusugused taime-janutajad, et oma tegemajätmisi heastada), aga teisalt on see ostmine ju nende teguviisi toetamine. Juurdlesin, mis mina juurdlesin – tulin ilma taimedeta tulema. Kusjuures, mul oli plaanis sel aastal ka rõdutomat või -paprika koju tuua, aga need olid veel hullemas seisukorras. Milline õudne pood:  brutaalne kasuhimu viib aja ja hooldusega koonerdamiseni.

Ma nüüd ei teagi, mis mu rõdukastidest sel aastal saab. Enne Eestisse lendu ei ole vist enam aega kusagilt mujalt taimi vaadata. Pärast Eestist tulekut on juba mai lõpp käes… Samas vaatasin just, et eelmisel aastal sai ka alles mai lõpus istutatud ja just paras oli. Vaagime seda asja veel veidi…

No ja siis eile õhtul kella 20 paiku helises uksekell. Meil, naabril ja seega arvatavasti ka kõikidel teistel. Meie teeme välisukse põhimõtteliselt vaid siis lahti, kui ise kedagi ootame või teame, et postiljon kõlistab. Ülejäänud naabrid vist avavad suvalistele (mis minu arust teeb välisukse lukustamise suht mõttetuks), aga eile õhtul mitte keegi ei avanud. Helistati veel mitu korda ja siis läks välisuksele tagumine lahti. Ikka kohe brutaalselt. Me olime siin väga imestunud, aga valmidus avada selle tõttu muidugi ei tõusnud. Kunagi siis kostusid meie kõrvu sõnad: “Siis peame politsei kutsuma.” ja selle peale Meha siis vajutas välisukse avamise nuppu. Hääl trepikojas: “Vaatame kõigepealt postikasti.” Meie: ???

Järgnes kobistamine, siis lasti meie ja kõrvalnaabri ukse taga kella. Meie ei andnud endast märku. Taoti ja kopiti kõrvalnaabri ukse taga. Vaadati voolumõõtja kappi, arutati, et näe, voolumõõtja natuke liigub. Siis mindi trepist üles ja siis keegi naabritest avas. Kuulsime küsimust: “Kuidas saab maja taha aeda?” Naaber selgitas, et läbi keldri. Mindi keldrisse. Ma siis lippasin magamistuppa ja nägin aknast oma suureks imestuseks ja ka kergenduseks kahte politseinikku. Üritasid teised taskulambiga kõrvalnaabri akendest sisse valgustades midagi näha. Nii madalal meie aknad igal juhul ei ole, et sel viisil targemaks saada. Nendest noorem ja saledam siis ronis naabri rõdule ja piilus aknast sisse. Seejärel tuldi esikusse ja hakati tõepoolest ust lahti muukima.

Kogu aktsioon kestis umbes 2 tundi. Brutaalse vägivallaga murti uks lahti. Ma juba kartsin, et ma saan teada, kuidas lõhnavad laibad, aga õnneks leiti korter tühjana eest. Seejärel tuli lukusepp ja pani uue luku ja kui me hiljem mehega välja läksime, oli naabri uksele kleebitud käsitsi kirjutatud sedel:

Lp. Härra X,

Teie uks murti lahti politsei poolt. Teie töökaaslased tundsid teie pärast muret ja palusid kontrollida. Palun astuge tööaegadel meie kontorist läbi, sealt saate oma võtme.

Allkirjad

Ei mingeid templeid ega ametlikku formulaari. Veider. Sellise võib igaüks valmis teha.

Trepikojast kostunud lausetest sain teada, et naaber on 56-aastane ja südamehaige. Eks siis sellest töökaaslaste mure. Mis elu see inimene elab, mina ei tea. Ma isegi ei tunneks teda tänaval ära. Selle 1,5 aasta jooksul kui siin elame, olen teda näinud 2 korda. Esimene kord oli remondi aegu, kui ma veel lärmi pärast vabandasin, tema jättis aga väga külma mulje ja otsekui põgenes oma korterisse. Teisel korral ma teda enam vestlusega piinama ei hakanud, tervitasin napilt. (Samas olen kuulnud teda trepikojas ülakorruse memmega pikalt vestlemas, nii et päris inimpelgur ta ka ei ole.) Kuulda on teda harva. Vahel harva käib keegi tal veerandtunniks külas. Aknarulood on enamasti all, ka päisel ajal. Ühesõnaga kummaline naaber.

Nõmedad olid politseinike trepikojas lendu lastud kommentaarid: “Välisuks tehakse lahti, aga kodus ei ole kedagi! Muidu on ju ikka nii, et ütled Boooh! ja terve maja jookseb kohale!” No kuulge mehed! Ise tulete õhtusel ajal, laamendate nagu segased ja mitte poole sõnaga ukse taga ei maini, et politseist olete. Mõni ime siis, et keegi lahti ei tee! (Meil olid maja esiste akende rulood juba alla lastud, me ei saanud vaadata ka kes seal laamendab.)

Teine kommentaar naabri kohta: “No see rõõmustab, kui koju tuleb!” Tjah, kui tuleb. Kes teab, mis temaga juhtunud on. Aga ma olen siiski kergendatud, et meil laipa majas ei ole.

Aga kõhe lugu oli siiski.

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Korter, Potipõllumees. Bookmark the permalink.

Brutaalset on saanud 10 vastust

  1. Signe ütles:

    Issand, kohe huvitab,e t mis perifeerias sina küll elad???:-)
    Aga lõbus on lugeda küll, sinu kirjastiil on nii meeldiv!
    Ilusat reisi Eestisse ja söö kohukesi palun minu eest ka!:-)

    • Sinitihane ütles:

      1.😯 Ee… miks perifeerias?

      2. Thanks! Aga mul on endal tunne, et ma nagu viimasel ajal ei oska enam blogida. Varem oli nagu parem hoog sees.

      3. Ojaa, jõhvikamoosiga kohukesi! Ja ma loodan, et Vau on hakanud taas piparmündijäätist tegema.

  2. Ave ütles:

    Vau teeb piparmündijäätist jälle, kuid mulle see üldse ei maitsenud, sest shokolaadilaastude asemel on nüüd päris kakao-oa tükid sees. Ehk siis on peale söömist (ja söömise ajal) sellised kóvad tükid suus, nagu oleks näiteks kohvipaks suus. Mina kindlasti seda enam ei osta, kuigi see vanem versioon sellest jäätisest mu lemmik oli.:/

  3. Katrin ütles:

    Selline politsei käitumine on küll üle mõistuse😀 Päris põnev elu Sul igatahes.

    See piparmündijäätis meeldis mulle ka hirmsasti, uut sorti ei ole proovinud. Muide, Vana Tallinna jäätis on ka jube hea😉 Loodetavasti seda ikka tehakse veel – pole eelmisest suvest saati jäätist söönudki😀

  4. Paula ütles:

    Kas sa jäädki Eestisse ja blogist eemale? Ootan Su kirjutisi!

    • Sinitihane ütles:

      🙂 Eestist tagasi, aga koledal kombel töölainel ja midagi muud ei jõvva. Homme-ülehomme vabad päeval, ehk siis jõuan elamusi kirja panema. Ja oma esimest pääsusaba-salli näitama.😉

      Tore on oodatud olla.

  5. Sant ütles:

    Rõõm kuulda/lugeda, et reis õnnestus ! Ja nüüd hoidke end tervise-lainel !

    • Sinitihane ütles:

      Oh jah, suur suvi käes ja salatit ei saa süüa. Nii kole see bakterijama siin. Vaesed farmerid! Ja milline raiskamine – tonnide kaupa visatakse salatit ja kurke minema.😦

  6. Lillekem ütles:

    Käin ka ikka piilumas,et kas on juba uusi huvitavaid kirjutisi:)Tore kuulda,et reisilt tagasi ja ootame huviga ….

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s