Tore päev

Eile oli hirmus tore päev.

Esiteks sain ühest murest lahti.

Teiseks ootas mind tööle jõudes postipakk kauaoodatud tellimusega. Tegu on Zitroni lõngaga Filisilk, millele üks agar ja populaarne käsitsivärvija on kirkust andnud. Tädi on nii populaarne, et kui ta värske satsi lõnga oma blogipoodi välja riputab ja sa postituse alles paar tundi hiljem avastad, siis on kõige ilusamad värvid juba läinud. Ma oleks pigem siniseid-rohelisi toone tahtnud, aga kes hiljaks jääb see… No aga nüüd, kus kaup käes, olen värvidega väga rahul. See oranz läheb järgmisel nädalal minuga koos Eestisse õeraasukesele kingiks. (Ja-jaa, Sinitihane saab ka taas Eestimaa õhku hingama ja Eesti jäätist sööma ja sauna ja … ja … ja …)🙂

Mis mind aga ehmatas, on lõnga jämedus, õigemini peenus. Et ta niiiii peen on, ma ei aimanud. Pildil ei saa sellest aru. Aga no eks sellest saab siis üks Haapsalu salli taoline õhuline teos. Ravelrys juba vaatasin sellest tehtud projekte. Väga ilusad. No vaatame, mis ideed õeraasul selle lõngaga seoses tulevad. Oma esimest pääsusaba ma sellest vast ei tee, aga äkki tõesti ühe Haapsalu-teemalise salli. Eks ta igavesti kallis lõng ole, aga no ikkagi hinnalise koostisega ja vahest harva ju võib.😉

Ja siis vestlesin tööl paberitööosakonna juhatajaga maasikatest rõdul ja ta pajatas, et tema metsmaasikatel on juba rohelised marjadki küljes. Selle peale kibeles mul juba küsimus keelel, et kust ta neid metsmaasikataimi nüüd saigi, et endale ka soetada, aga enne kui ma jõudsin küsida, tunnistas ta, et tal on minu jaoks ka juba üks taim potti istutatud. Et nüüd ta küll rikkus üllatuse ära, aga noh,  kuidagi ei saanud pidama ja lobises välja. Et tegelikult oli tal plaanis see mulle anda, kui puhkuselt tagasi tulen, sest äkki on Meha minu äraolekul kooliasjadega liialt hõivatud ja unustab kasta.😉 Oi, ma olin kohe nii heldinud! Nii armas temast! Aga hea, et ma enne reisi teada sain, nüüd saan talle Eestist midagi põnevat tuua!

Siinkohal vajan abi: Milline  Eesti toode valmistaks erilist rõõmu toredale 45-aastasele naisterahvale, peaaegu-10-aastase tütre emale, kes peab oluliseks keskkonnasäästlikku elustiili ja tervislikku toitumist?

Ja siis kunagi pärastlõunal helises mu mobiil ja keegi türklane oli toru otsas ja selgus, et ta on majaomaniku saadetud remondimees ja tahab tulla meie rulood parandama. Meil on juba sügisest saati kaks rulood katki. Rõdu ukse oma läks talvel nii hullusti katki, et seda ei saanud enam üldse üles tõmmata. Talvel polnud mul rõduuksest asja, aga nüüd – peale rõdukastide väljaviimist – olen ma juba 3 korda akna kaudu taimi kastmas käinud ja see on tüütu. Kui meil toona sügisel see kolmandajärguline meistrimees käis, kes gaasiahju katki tegi, siis too ju pidi rulood ka ära parandama, aga ei saanud hakkama. No ja nüüd, eelmisel nädalal me palusime omanikku uus meistrimees saata. Ma juba vaikselt muretsesin, kui temast ei kippu ega kõppu polnud. Mõtlesin juba ebameeldivustundega, et tuleb hakata omanikule peale käima. Kole ju, kui ma Eestisse lendan ja Meha peab siis hakkama akna kaudu minu taimede juurde ronima… Aga eile siis meistrimees helistas ja Meha oli juhtumisi kodus ja meistrimees siis lubas poole tunni pärast kohal olla. Informeerisin Meha ja jäin põnevusega tulemust ootama.

Ja et eile oli mul enne puhkust viimane tööpäev, siis sai  tööpäeva lõpul kõigiga hüvasti jäetud ja palju häid soove kaasa. Poolakast kolleeg ütles Eestisse mineku kohta, et mine jah, pildista, kuidas rebased puu otsa ronivad. Ma ei saanud esimese hetkega arugi, mida ta mõtleb, aga siis tuli mulle meelde, et näitasin talvel töökaaslastele Tegelinski fotoreportaazi: Rebane õunapuu otsas. Poolakal on nüüd seega püsiv mulje Eestist, kui maast, kus rebased puu otsa ronivad.😀

Teel koju sai veidike sisseoste tehtud, et  Mehal minu äraolekul millestki puudust ei oleks ja et ma viimasel minutil selliste asjadega sehkendama ei peaks. Kummalisel kombel sattusin igal pool hästi toredate ja lõbusate müüjate peale. Üks naeris südamest kui oli tunnistajaks minu ja meha telefoniarutelule teemal, kas võtta üks või kaks pakki salatikastet. See sunnik ei säili just kaua ja seega peab alati täpselt rehkendama, mitu päeva teise realiseerimiseks aega on… “17. mai miinus täna, st. 5. mai … “ (rehkendab) “Sul on peaaegu kaks nädalat aega seda tarvitada!”, olin ma uhke oma matemaatikaoskuste üle. Müüja naeris südamest ja mina võtsin kaks pakki kastet.

Veidi aja pärast astusin siis ärevusega korterisse ja magamistoas võttis mind vastu palju VALGUST! Ruloo oli korras! Polevat kümmet minutitki kulunud, mingi jubin tuli lihtsalt ära vahetada, jutustas Meha. Käisin siis üle hulga aja taas inimese kombel UKSE kaudu rõdul ja kui täna hommikul ärkasin, oli ka veel selline ärevus sees nagu mingi uus ilus mööblitükk oleks majas.🙂

Vot selline tore päev oli.

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Eesti, Korter, Kudumine, Töö. Bookmark the permalink.

Tore päev on saanud 10 vastust

  1. Sant ütles:

    Turvalist reisi ja palju ilusaid elamusi !
    (saatsin pisikese kirjakese IT postkasti)

  2. Helena ütles:

    Võta siis meiega ka ikka kontakti kui siinmail jälle uitad, eks! Reidar kah ju kodumaine nüüd ja lastel on ka ju ronimisobjekte vaja😉

    • Sinitihane ütles:

      😀😀😀
      Asjasse mittepühendatutele: Viimati õega koos Helenat-Reidarit külastades samastasid nende võsukesed meid mööbliesemetega ja turnisid kohe isu eest.
      Murettekitav on see, et võsukesed on vahepeal korralikult kasvanud.🙂

      • Helena ütles:

        Hmm, sai vist vale motivaator valitud:/ … ja nüüd käivad meist kõik laia kaarega mööda🙂
        Igastahes, need kaks on kasvanud ka selles mõttes, et neid on võimalik korrale kutsuda … ee…. teoreetiliselt, aga seda tuleb teil endil teha (nt. üks meie sõber ütles päris tõsiselt, et kui nad teda kõdistavad, siis ta lööb vastu – ei mingit muret et keegi tema peal roniks või kõdistaks🙂 ) Ja meie kolmas sell on veel liiga väike et ronida, ja hammustada ta ka veel ei saa hammaste puudumise tõttu. … eee. … ma ei tea nüüd kas see tegi nüüd Sind veidi rahulikumaks😛

        • Sinitihane ütles:

          Oh, ei ma muretsenud midagi! Ja ma loodan väga, et nad on kasvamisest hoolimata sama julged ja avalad kui toona, et niigi napp koosolemisaeg võõrastamisele ei kuluks. Eelmine kord oli hirmus tore soe vastuvõtt.
          Ma siis helistan teile kui kohal olen.

  3. Signe ütles:

    Kuidas su õde küll kingi üle rõõmu tunneks, kui sa sellest siin blogis pikalt-laialt pajatad?Ta loeb ju samuti su blogi…
    Lihtsalt tunnen muret, et kingid on tavaliselt üllatusmomendiga!

    • Sinitihane ütles:

      🙂 Sel korral ei ole üllatus-kingi plaani. Ma nimelt lasin õel juba enne nende värvide vahel valida. Minu teada ei ole Eestis Zitroni lõnga saada ja kuna ma ise tänu oma sokilõngale nende toodete fänniks olen saanud, siis ma kohe kindlasti tahtsin talle ka midagi prooviks viia.
      Zitronil on muide ka üks lõng, mida pitskudujad väidavat olevat maailma parima pitsilõnga: “Lace No. 1 Filigran”. Seda tahtsin ka osta, aga selles poes, kus Zitroni tooteid müüakse, kahjuks ei olnud.😦

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s