Meil on töö juures üks hästi tore tailannast koristajatädi. Kui mul on hommikune vahetus, siis näen teda ja ajame juttu.
Täna tõi ta mulle suure kotitäie ploome!
Head ploomid on, aga lihtsalt söömiseks on see kotitäis liiga suur.
Kudamoodi ploomimoosi keeta?
Vaatan siin just NAMI-NAMIs ringi.
Ploomi-mango-moos kõlab täitsa hästi. Aga kas ploomid tuleks äkki siiski ära koorida?
Või teeks hoopis ploomimahla!
(Ploomikooki ei tee, muffinitest juba niigi kilod kogunevad. Või ikka teeks? Ülemus ajas mulle hirmsa isu peale. Annan talle oma ploomidest veidi ära ploomikoogi jaoks.)
Palun jagage kogemusi!
Hiljem:
Mees tuli koju.
Proovis ühe ploomi.
Ütles: “Pole tarvis moosi keeta. Ma söön nad ära.”
Kaalusin – 2,4 kilo ploome on.
No eks ma natuke aitan ka.
Ja homme vist teen ploomikooki ikka ka.
Sinitihane
Sinitihane sai õmblusmasina 
Ploomimoos mu lemmikute hulka just ei kuulu, liiga vänge 🙂 Kuid koogivahele võib panna küll. Mina koorida pole viitsinud, enamasti tulevad koored keetmise ajal ise ära ja vahukulbiga siis tõstan välja. Ja mõni ploominahk moosi sees ei tapa kedagi eksole 🙂
Kuid ploomikompott oleks hoopiski mõnusam asi. Kivid tuleb vaid välja korjata. Retsepte peaks leiduma kuidas siirupis keeta vms. Ise pole teinud, aga süüa meeldib küll.
Miks ma soovitan ploomidest kivid välja võtta:
http://et.wikipedia.org/wiki/Sinihape
ja veel üks artikkel:
http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1998/04/luuviljad.html
Kivid jah igal juhul välja. Sellele ma olen kahe käega poolt!
Mulle toodi ka täna hunnik ploome. Kui ma neid kogemata kõiki korraga ära ei söö (ma armastan ploome) siis teen ilmselt moosiks. Tõsi, ploomimoos on suht vänge, aga kuna ma teed ei armasta, siis on mul kombeks külmetusnähtude ja lihtsalt külma korral ploomimoositeed juua (st moos kuuma veega). just praegu on üks selline tass mul ees. Mina pole ploome viitsinud koorida (mingi vahe lasin saumiksrist läbi, siis tuli selline eriti ühtlane)
Ploomikompotti soovitan aga küll. Meil pole kompoti puhul kive välja võetud.
Vat mulle jälle ploomikompott ei meeldi.
Aga et ploomimoos on vänge… Mul vist mälu kehvaks jäänud. Üldse ei mäleta.
Kuidas see võimalik on, et sulle ploomikompott ei meeldi? Sinu ema pakkus alati mulle imehead kompotti, kui teil külas käisin 🙂
No kui ma ploomikompotifänn oleksin, mis sa arvad, kas sa siis oleksid meil käies ploomikompotti saanud? 🙂
Mina olen õunakompotifänn! (Ka emme tehtud.)
Aga ega ma maitsele midagi ette heida. Mulle lihtsalt ploomide olemus, täpsemalt öeldes nende agregaatolek 😉 kompoti sees ei meeldi: sellised natuke lödid…
Meie pere lemmik on õuna-ploomimoos.
Mu ema on vist ka seda teinud, kui ma 6igesti mäletan. Ja hea oli.
Olen keetnud. Endale ei maitse, liiga… ploomimaitseline?:D
Teistele pereliikmetele meeldis väga. Kuna vedelam, kui näiteks õunamoos, siis mugav pudrule panna, eriti siis lastele.
Panen ühe kilo kividest puhastatud ploomide kohta pool kg suhkrut. Keedan, kuni ühtlane, vajadusel korjan vahtu. Kuumutatud purkidesse, kaanetan. Kulbiga potist tõstes peab altpoolt üles segama, sest paksem osa tõuseb keetes peale ja põhi on vedelam.
Jõudu!
Aitäh!
Vist nagu polegi enam j6udu tarvis. 🙂
Mees tuli koju.
Proovis ühe ploomi.
Ütles: “Pole tarvis moosi keeta. Ma söön nad ära.”
Kaalusin – 2,4 kilo ploome on.
No eks ma natuke aitan ka.
Ja homme vist teen ploomikooki ikka ka.
Pingback: 2010 in review | Sinitihane sai õmblusmasina