A Cinderella Story

Noh et kui on puhkus siis peab ju puhata ja mängida ka saama, nagu üks kommenteerijatest nii tabavalt märkis. Eile sai. Et mehel oli eile hommikul eksam, siis sai pärastlõunal end tuulutatud ja selleks tuli rongiga sõita.

Kojusõit jäi paraku rush hour’i kanti ja seega oli rong oi kui täis. Teises peatuses õnnestus mul aga istuma saada ja siis avanes mulle järgmine vaatepilt. Neljane istumisvõimalus, kaks istet sõidusuunas, kaks vastu. Akna all istub korralikult ülekaaluline neiu ja magab. Magab nii, et tema vastasolevale istmele keegi ei mahu. Tema kõrval istub üks piitspeenike neiu. Tolle vastas veel üks neiu.

Kolmandas peatuses läheb piitspeenike neiu maha. Vaba istekoht!!! Aga ei. Mitte keegi ei söanda sinna maanduda, sest istmest saab kasutada vaid 60 %. Huvitav oli jälgida vagunisse sisenevate inimeste näoilmeid. Nägid vaba kohta – rõõmustasid, siis nägid, kui palju seda “vaba” kohta veel vaba on ja vajusid näost ära: “Ah nee!”

Nii see sõit möödus – mitte keegi ei söandanud proovida, kas talle see kuldkingake (loe: iste) sobib. Lõpp-piinlik oleks olnud kah kui oleks proovimisel selgunud, et ei sobi. 🙂

Ja nii me siis sõitsime: puupüsti täis rong ja üks neiu hõivamas kolme kohta.

Advertisements

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
Rubriigid: Nägin. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s