Leivaküpsetamismaania

No nüüd on siis mind ka tabanud leivaküpsetamismaania. Või mis siin maaniast rääkida, tegelikult on see nagu sõltuvus. Kui korra maitse suhu said, siis enam ilma ei taha olla.
Kuna mul ei ole juuretisega sõbrannat ja juuretise isetegemine kõlab kole vaevalise ja imelikuna, siis ma kasutan poolfabrikaati. Natsa häbi on ka seda tunnistada, aga kui ikka nii lihtsa vaevaga värske soe leib lauale saab, siis jätkan samas vaimus. Esmalt kasutasin Diamandi kuueviljasegu. Pakist saab kaks leiba. Kuna aga too maksab mingi 1.35 EUR ja elektrikulu tuleb ka veel juurde võtta, siis näis leiva hind ikka liiga kõrge.
Otsisin odavamaid alternatiive ja leidsin Küchenmeisteri  mitmeviljaleiva.See on Rewes väikese pakina, st ühe leiva jagu. Maksab (kui ma õigesti mäletan) 35 senti. Tulemus maitseb sama hästi kui  Diamanti oma. Ja mugav on, et ei pea vaagima, kas see nüüd oli täpselt pool pakki, mis ma kaussi valasin, vaid virutad terve paki jagu sisse ja vesi peale!
Ja siis täna proovisin Ratio omamarki APTI mitmeviljaleib (pilt puudub). Kah peaaegu sama maitse, aga minu arust oli soola veidi vähevõitu. Hinda täpselt ei mäleta, vist 64 senti kahe leiva koguse eest.
Kõigis neis segudes on kuivpärm ja kuivjuuretis sees. Lisan aga 320 ml vett ja kui hästi laisk olen, siis võtan mikseri ja taignahaagid ja mikserdan. Lõpus ikka kergelt sõtkun ka.
Kuna leivataigen kerkib aeglasemalt kui tavaline pärmitaigen, siis teen viimasel ajal taigna õhtul valmis. Panen kaanega taignakaussi ja hommikul tõstan teise ümber ahjuvormi. Selle käigus vajub taigen muidugi ära ja seega lasen veel veidi soojas seista, kuni taigen taas kerkinud.
Pistan 210-kraadisesse ahju, 5-10 minutit hiljem kruvin kuumuse alla 190 peale. Esimesel korral küpsetasin läbivalt 200 kraadi peal ja siis sai koorik ebameeldivalt paks. Siis leidsin netist soovituse, et alguses lühidalt suurema kuumusega ja ülejäänud aeg 180-190 °C. Olen seni mingi 40 minutit küpsetanud. Kergelt juurdlen, et äkki aitaks ka poolest tunnist, aga pole veel söandanud nii varakult välja võtta. Peale väljavõtmist pinseldan leivakoorikut kergelt veega ja katan rätikuga kinni.
Hirmus hea on. Pean vist tegema piirangu, et vaid kord nädalas tohin küpsetada, sest no nii hea on, et see läheb meil kohe nagu soe sai.🙂
Vahel on ikka kole kahju, et ma seda otsast lõpuni ise ei valmista. Ma oleks muidu kohutavalt uhke enda üle. Tegelikult ma olengi, aga siis siis meenutan endale ikka, et “Hei, ära aja siin midagi nina püsti. Sa panid ainult vett jahu sisse!”
Aga oot…! Tegelikult ma teen natuke isetegevust ka. Minu lemmik poeleiva taigen sisaldab muide ka karamellisiirupit. No ja et seda matkida, panen ma iga kord taignasse ka kaks supilusikatäit vedelat mett. (Mulle ei meeldi hapu leib.) No ja jube hea on. Parem veel kui mu poe-lemmik-leib.🙂
Pilte siis ka. Toona tegin veel ilma vormita. Otsustasin hiljem vormi kasuks, sest siis kerkib leib rohkem kõrgusesse.
Too leib ei saanud just parim, sest see oli alles teine ja tol korral ma ei löönud taigent vahepeal alla. Siis sai leivasisu hirmus õhuline ja mure.

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Küpsetamine. Bookmark the permalink.

Leivaküpsetamismaania on saanud 2 vastust

  1. Smaragd ütles:

    Isver, ma ei ole kunagi selle peale tulnud, et poest mingeid poolfabrikaatjahusid vaadata. Noh, mu gaasiahjul enivei kuumust reguleerida ei saa, tea, kas raatsikski jahu niisama raisata.😀

  2. Sinitihane ütles:

    Ma täitsa juhuslikult avastasin. Tegelt tahtsin mingeid tahedaid saiakesi küpsetada ja selle jaoks ostsin, aga l6puks tegin ikka leiva. Ja nii see s6ltuvus tekkis.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s