“Tulipunane lilleke”, “Siil udus” ning Speedy Gonzales

Sinitihane on veevalaja. Seega peab ta vaikselt hakkama taas uut aastanumbrit pähe õppima.
Traditsiooniliselt teevad Sinitihane ja tema suur väike õde üksteisele selliseks puhuks kingitusi ja et Sinitihane on riigireetur, siis teenivad juba paar aastat selle pealt postiasutused nii siin kui sealpool piiri.
Paar aastat tagasi sai Sinitihase õde hakkama korraliku koerustükiga. Tol aastal pidi kingitus valmima nimelt omaenese kätetööna ja no seda ootamist ikka jätkus. Lõpuks läks Sinitihane tollele presendile ise Maarjamaale järele ja viimasel õhtul enne tagasilendu sai Sinitihase õde tolle üllitise siis ka kiiruga valmis. Ilus ja paras, aga tähtpäevast oli selleks ajaks möödas juba … vot täpselt ei mäleta … kuid.
Paistab, et Sinitihase õde ei suuda endale toonast laiskvorstlust andestada ja üritab end iga hinna eest parandada. Järgnevad presendid on üha täpsemalt kohale jõudma hakanud. Sel aastal… ei tea, kas Sinitihase õde alahindas Eesti Posti või on seal oli postikana asemel tööle võetud Mehhiko kiireim hiir Speedy Gonzales…
Igatahes oli selleaastane kingitus osaliselt juba 7 päeva varem kohal ning viimased osad laekusid 4 päeva enne tähtpäeva. Ja mis Sinitihane siis sai?
Kuna sellest on nii palju juttu olnud, siis Sinitihane oli uudishimulik ja nõudis õeraasukeselt tähtpäevaks seda:
 
Ja siis palus Sinitihane ruumi olemasolu korral pakki pista ka paar tema lemmikhambaharjadest, sest siin neid ei müüda ja Sinitihase järgmine Eestiskäik on kogu selle kolimise ja remondi tõttu lükkunud määramatusse tulevikku. Vanad hambaharjavarud olid aga sootumaks otsas.
Ja siis saatis Sinitihase õde Sinitihasele ja Mehale nende lemmikmaiusi:
 

Geisha on Sinitihase lemmik-Fazeri-produkt. Seda ta ostab Eestis alati ja seda talle ka saadetakse.
Saksamaal nii häid küpsiseid ei ole, nagu Muro või näiteks Domino. 
Kismet oli omal ajal üle prahi, aga umbes kaks aastat tagasi maitse kuidagi muutus ja enam ei ole see, mis ta oli. (Kas seda on keegi veel tähele pannud või on Sinitihase ja Meha maitsmisnäsades toimunud seletamatud muudatused?)
Ja siis tulid veel sellised üllatused, mille olemasolust raamatu kujul Sinitihasel aimugi ei olnud:

Siil udus on muidugi võrratu klassika.
Tulipunast lillekest teavad Sinitihane ja õde juba ammu. Nimelt oli neil seesinatne lugu diafilmina ja oi, kuidas Sinitihane ja õde seda fännasid kui isa riputas nende toa uksele valge voodilina ja seadis üles diafilmide näitamise massina. Sinitihane ja õde istusid siis mõlemad vaikselt pimedas toas, silmad peas säramas nagu väikesed nööbid ja kuulasid, kuidas ema või isa neile multikate venekeelset teksti maakeeli ümber jutustas.
Ja too Tulipunase lillekese lugu oli siis üks neist diafilmidest. Isegi pildid on  raamatus samad, mis diafilmil. Sinitihasele näib vaid, et too koll oli filmis teistsugune, aga Sinitihase õde ütles selle peale, et ei olnud ja et tema mäletavat paremini. No selles ei ole Sinitihasel põhjust kahelda. Veevalajad olevat ju toona järjekorra lõpus olnud, kui mälu jagati.

Soh, nüüd hakkab Sinitihane Tulipunast lillekest lugema, sest see on jube põnev. See, et Meha peale esimese lehekülje ettelugemist magama jäi, ei tähenda midagi.
__________________

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Eesti, Multikad, Pere, Sinitihane. Bookmark the permalink.

“Tulipunane lilleke”, “Siil udus” ning Speedy Gonzales on saanud 5 vastust

  1. Diana ütles:

    Palju õnne!
    Eks see uus eluaastanumber jääb meelde.😉 Mina ise olin küll oma arust ( ja väitsin seda ka tõsimeeli teistele ;)) 27.😀
    Toredad raamatud. Hommepäev lähe raamatupoodi neid endalegi otsima.

  2. Sinitihane ütles:

    Aitäh!

    Muide, tollest Siilikesest olevat olemas olnud ka kõvakaaneline versioon, jutustas õts. Aga too olevat juba ammmuuuu väljamüüdud.

  3. Jaa, “Siil udus”, see kõvakõiteline on meil ka Eestis raamaturiiulis (sain vististi üleeelmine aasta emadepäevaks). Tulipunane lilleke on võibolla ka olemas, aga ei või pead anda (kusjuures mina selle multifilmiversiooni ei mäletagi praegu). Mille ma aga ise veel kord ostsin on “Muinasjutt tsaar Saltaanist” – oi mulle see meeldib🙂

  4. Sinitihane ütles:

    “…orav laulu laksutab,
    ise pähleid praksutab.
    Pähkleil aga, mis ta avab
    kuldsed koored sätendavad.
    On smaragdist pähklituum
    …”
    Edasi ei mäleta.
    Väga lahe multikas oli!
    Ei tea, kas toda youtubes üleval ei ole?

  5. Pingback: 2010 in review | Sinitihane sai õmblusmasina

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s