Elu võimalikkusest välismaalasena

Siiani oli meie elu välismaalastena suhteliselt raske.
Saksamaa nõuab tööluba. Meil seda üliõpilastena muidugi ei ole. Ja seda saada ei ole ka nii lihtne, sest tööturuamet kontrollib 6 nädala jooksul, kas äkki leiduks sakslast, kes sama tööd teha tahaks ja no siinse tööpuuduse juures leidub alati. Töökoht peaks ikka väga spetsiifiline olema, et ei leiduks. Näiteks eesti filoloog saaks vabalt tööloa.🙂 Aga kel neid siin vaja.

Üliõpilasena tohib töötada 90 päeva aastas. Tuleb toime, aga napilt.
Sel aastal on siis nii, et ma olen tänaseks oma 90 päeva juba “ära töötanud” ja nüüd nagu oleks tohtinud alles uuel aastal taas ametlikult töötada. Mure oli suur, et kuidas me nüüd toime tuleme. Uurisin ikka muid võimalusi, isegi tööandja telefoneeris tööturu ametiga, aga ei mingit lootust ja ei mingeid tagauksi seadustikus. Ma panin siis juba vaimu valmis, et istun nüüd kohe mõnuga kodus – kraamin ja vaaritan, teen näputööd… Aga võta näpust!

Mehe tööandja ei saanud tema uuest elamisloast sotti ja hakkas kahtlustama, et ta ei tohigi enam töötada. Läksime siis tööturu ametisse ja kirjeldasime olukorda. Tädike kuulas meid ära ja ütles mu mehele: “Muidugi tohite töötada.” Keeras siis end minu poole ja lausus: “Ja Teile teeme kohe tööloa!” Mul jäi karp lahti. Mis, kus, KUIDAS!???

Selgus, et minu puhul läheb käiku seadus, mille kohaselt 3 aastat Saksamaal elanud eurooplane (st. siis ka uutest liikmemaadest pärit eurooplane) saab vabalt tööloa – ilma tööturu kontrollita. Ma isegi teadsin seda seadust, aga ma olin alati aru saanud, et see ei loe minu puhul, sest ma olen üliõpilane. Aga nüüd tuli välja, et ülikooliaeg jagatakse kahega ja tulemusest maksimaalselt 2 aastat lähevad arvesse. (§ 9 BeschVerfV.) Ning veel puudu olevad aastad kompenseeris see, et mul on juba mõnda aega üliõpilasestaatusest täiesti sõltumatu elamisluba.

MUL ON TÖÖLUBA! Kujutate ette! Ma tohin töötada nii palju kui tahan ja jaksan! Ei mingit tööpäevade lugemist enam! Jumal tänatud!

Helistasin siis kohe firmasse ja ülemus ühendas mu kohe personaliülemaga. “Hei, sul pidi häid uudiseid olema!” oli tolle esimene lause ja pärast tema asjaga kurssi viimist oli ta peaaegu sama õnnelik kui mina, sest minu “sundpuhkus” oli meeskonda korraliku augu jätnud ja see mees teeb oma tööd südamega.

Kogu seda juhuse-läbi-tööloa-saamise lugu pidin siis täna firmast läbi käies mitu korda jutustama. Kõik imestasid. Kusjuures, ma ju käisin juba augustis tööturu ametis täpselt samas büroos uurimas, kuidas mu väljavaated on, aga siis oli see tädi puhkusel ja tema asetäitja ei teadnud vist ei maast ega ilmast. Aga hea oligi. Muidu ma vist ei oleks puhkust saanud, et oktoobri lõpus kaheks nädalaks Eestisse sõita. Nüüd aga on mul piletid juba ostetud ja keegi ei kobise.

Minu elu välismaalasena on võtnud uue pöörde. Ma saan ja tohin kõike peale valimise. Ja seda ei tahagi.
________________
20.04.2009: Täna sain kirja linnavalitsusest: kui ma soovin osaleda europarlamendi valimistel, siis registreerugu ma enne bla-bla-bla…
St. ma tohin ka valida! Aga ma vist ikka ei taha. Mõtleme…

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
This entry was posted in Saksamaa. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s