Laps, ära vaata!

Nüüd kohe ei saa enam pidama nende vanade multikatega.
Alustan siinkohal seeriat lastele sobimatutest nõuka multikatest, mida ma ise paraku nägema juhtusin.

Kui ma “Siilikest udus” nägin esimest korda vist mingis suht hilises lapsepõlves ja see enam ei hirmutanud mind, siis alljärgnev traumatiseeris mind ikka kohe korralikult.
Nii palju, kui minu uinuv venekeele oskus lubab, saan sisust aru. Aga no pildidki kõnelevad enda eest.
Äkki on tegemist mingi suht filosoofilise täiskasvanutele mõeldud teosega. Samas on see muinasjutu ainetel, kui ma õigesti aru sain.
Ei saa paraku enam selgitada, kas ETVs oli keegi ohmu ja lasi selle lasteekraani ajal eetrisse või siis olin mina multikanäljas ja juhtusin täiskasvanute oma peale (suht vähetõenäoline, sest meid ei lastud kodus kunagi valimatult midagi vaadata).
No igatahes jättis see toona minusse tõeliselt rusuva mälestuse, millest saavad toituda kõige kirkamad õudusunenäod.
Ega ma suur ei mäletanudki, aga mingit kala, kes kusagil konutas ja tema surmahirmu.

Nüüd vaatasin, et küll on jube! See muusika, need õudsed hambulised kalad, skelett-isa. Uh!

No on ju õudne! Kas see on tõesti lastele?
Aga tegelikult nii kurb lugu.

Advertisements

About Sinitihane

Ikka seesama Sinitihane, kes varemgi.
Rubriigid: Algus, Multikad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s