Sain ju õeraasukeselt sünnipäevaks muu hulgas Maire Suitsu “Suure leivaraamatu” nagu paar nädalat tagasi pajatatud. Kuna enam-vähem samal ajal sai taas kord Düsseldorfis käidud ja Ellerstraßel asuvast maroko paragiärist imeliselt õhuline bagett ostetud, siis plaanisingi bagetiretsepti esimesena proovida. Kohe kibelesin, aga … Küll unustasin jahu osta, küll unustasin eelmisel õhtul starteri käima panna. No ja tööpäeva õhtuks on see niikuinii liiga suur möllamine ja nii need nädalad läksid. Alles täna jõudsin nii kaugele.
Eile õhtul peale tööd asusin siis starterit tegema. Kõik väga lihtne: kuivpärm vees lahustada ja jahuga segada. Välja peab siis tulema umbes pannkoogitaigna sarnane mögin. Mul ei tulnud. Pärmitaigna sarnane mögin tuli. Urr! Tjah, nähtavasti on raamatus selle koha peal viga. 4 detsiliitrist jahust ja 2 detsiliitrist veest ei saagi ju pannkoogitaignataoline mögin tulla. No ja mine siis ja võta kinni, kas retseptis on liiga vähe vett või liiga palju jahu. Kuna ma jahu enam vähemaks võtta ei saanud, siis panin vett juurde. 2 dl. Üsna ebameeldiv mökerdamine oli. Kes kunagi üritanud pärmitainast vedelamaks teha, teab, mida ma mõtlen. Aga hakkama sain.
Jätsin siis ööseks seisma ja hommikul olid mullid peal, nagu retseptis lubatud. Aga maht küll ei suurenenud. Võimalik, et sai liiga palju vett. See on isegi üsna tõenäoline, sest päristainast segades läks ka rohkem jahu vaja kui retseptis ette nähtud. (Vaja starteriretsepti internetis kontrollida.)
No ja siis läks taignaga võimlemiseks. Oli teine ikka veel veidi vedela võitu, aga retsept väitis, et nii on õige. Aga no ebameeldiv oli sõtkuda. See raamatu sõtkumisviis (ikka käepäkkadega endast eemale ja sõrmedega enda juurde tagasi) mul igatahes õnnestuda ei tahtnud. Voltimine seevastu küll.
Seejärel sai tainas seista. Kauem kui ette nähtud, sest poes oli vaja käia. Järgmine etapp, gluteiininiitide venitamine jäi ära, sest minu arust sai tainas niikuinii rohkem vatti kui ette nähtud ja venis kui näts.
Järgmise etapi, degaseerimise olulisusest ma aru ei saanud, sest raamatu järgi järgneb taigna alla vajutamisele kohe taigna jagamine ja vormimine, mille käigus taigen niikuinii alla kukub. No ja millegi pärast peab enne vajutamist meelde jätma, kui kõrgel tainas kausis oli… Aga miks, kui ma juhendi järgi pärast vajutamist taigna kausist välja pean võtma? Puudub seal äkki lause järjekordselt kerkida laskmisest?
No mina igatahes siis jagasin taigna kolmeks ja lasin laual kile all 30 minutit kerkida. Samal ajal vaatasin netist, kuidas see baguette‘i vormimine siis ikka käib:
Nii osavalt mul see ei õnnestunud, aga hakkama sain. Säherdused nägid nad ahjus välja:
Ja säherdused ahjust tulles:
Sellised nad nüüd igatahes ei saanud, nagu maroko pagaril, aga head siiski. Maitselt meenutavad ehk kõige enam värsket nõuka-aegset poesaia.
Selline on siseelu:
Ja et kogu lugu siis lühidalt kokku võtta: möllamist oli, aga ära tasus. Tuleks teinekordki teha, et täiuslikkuse poole areneda.
Sinitihane
